01
apr.

Ma ei näita näpuga ega kritiseeri, vaid aitan kuidas oskan.

Minu tutvus tugiisikutööga sai alguse täiesti juhuslikult. Käisin oma pisikese tütrega beebikoolis ja siis tuli meililisti kiri, kus otsiti osalejaid Dharma tugiisikute baaskoolitusele. Oli konkurss. Mul õnnestus valitute sekka pääseda.

Olen siiani juhusele tänulik, et koolitusel käisin ja juba praktika ajal endale ka esimese tugipere sain, keda toetan siiani. Praegu püüan toeks olla üheksale lastega perele ja ühele teismelisele tüdrukule. Töötan lepingu alusel kogu Võrumaal – Antslast pisikese Ruusmäe külani. Pered on mul toredad ja koostöövalmid. Uksest on mind alati sisse lastud ja tunnen, et olen oodatud, eriti laste poolt muidugi.

Oma uues töös olen näinud, kui palju on Eestis inimesi, kes tahavad aidata ja seda teevadki. Olen otsinud oma peredele Facebooki vahendusel küll riideid, küll lastetarbeid ja ühel hetkel saabus neid mulle nii palju, et palusin Võru linnavalitsuselt ruumi, kus neid asju hoida. Nüüd ongi mul selline Tasuta Asjade Pood, kus pered saavad käia ja valida, mida neil tarvis on. Ja mitte ainult minu pered, vaid ikka kõikide teiste tugiisikute pered ka siin Võrumaal. Ja muidugi võtan alati rõõmuga uut kaupa vastu.

Mida ma siis tugiisikuna teen? Mulle tundub, et kõige suurem kasu on sellest, et minu külaskäigust tõuseb pere meeleolu, nad muutuvad enesekindlamaks ja julgevad abi paluda. Mina ei näita näpuga ega kritiseeri, vaid aitan kuidas oskan. Samuti olen õnnelik, et minu perede lapsed käivad Võrumaa pisikestes koolides, kus õpetajatel on aega ja jaksu neil silma peal hoida. Kui tekib probleeme, võtavad õpetajad minuga ühendust ja otsime koos lahendust.

|Lood
0
    0
    Annetuskorv
    Teie korv on tühiNaase annetuslehele